Videoõpsil on palju auru läinud sellele, et videote tootmise masinavärk käima saada. Selle juures pole me jõudnud piisavalt selgitada, mida ja miks me teeme. Nüüd on aeg see võlg tasuda. Siin blogis suuname prožektorivalguse Videoõpsi telgitagustesse ja vaatame, kuidas need videod sünnivad, milliseid põhimõtteid videoid tehes järgitakse ja palju muud.
Kõigepealt muidugi miks-küsimus. Lühike vastus on, et me ei tee videotunde, vaid videoõppematerjale. Mis ei ole kunagi olnudki mõeldud ainult distantsõppe jaoks.
Pikem vastus eeldab väikest tagasivaadet ajalukku. Aastal 2016 hakkas proovis üks ajalooõpetaja Kristo Siig kasutada oma õpilastega ümberpööratud klassiruumi (ingl flipped classroom) metoodikat. Selleks riputas ta Youtube’i videod 5. ja 8. klassi ajaloo teemadel. Videod olid humoorikas ja animatsioonidega varustatud stiilis. Üsna kiirelt leidsid need videod üles ka teiste koolide õpilased ja õpetajad. Õpetajad kiitsid, et videod aitavad hästi teemat selgitada, õpilased kirjutasid kommentaaridesse: “Õpetaja näitas tunnis sinu videot, pärast läksin koju ja vaatasin kõik videod ära.” Videod on tänaseks päevaks kogunud 1,7 miljonit vaatamist ja Kristo Youtube’i kanalil on ligi 7000 tellijat.
Videote ootamatu populaarsus viis Kristo mõttele, et sellist Youtube’i kanali põhist mudelit võiks laiendada ka teistesse ainetesse. Selle asemel, et teha üksi, “põlve otsas” ja õhinapõhiselt, võiks luua meeskonna, kellega teha asja kvaliteetsemalt, tagada rahastus, et asi ei sureks õhina vaibudes. Selleks haaras Kristo punti kursusekaaslased Martin Männiku ja Sille Paasi Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia erialalt. Nii sündiski Videoõps.
Videoõpsi idee on järgida ajaloovideote puhul töötanud mudelit – kui õigesti teha, saab video olla korraga nii õppematerjal kui hariv meelelahutus. Idee näitlikustamiseks on meil lausa selline skeem.
Hariva meelelahutuse osas on mitmeid eeskujusid ingliskeelsest Youtube’ist. Näiteks kanalil Crash Course on kümneid animeeritud ja lõbusas stiilis videokursuseid kõikvõimalikel teemadel alates ajaloost ja kirjandusest lõpetades arvutiteaduse ja füüsikaga. Kuna Youtube on noorte seas kõige populaarsem sotsiaalmeedia platvorm (vt uuring), kus veedetakse palju aega, siis oleks ju hea, kui nad vähemalt sisustaksid seda aega harivate eestikeelsete videote vaatamisega. Kristo Siia ajalooteemaliste videote näitel teame juba, et selliste “vabakuulajate” osakaal võiks olla vähemalt üks viiendik kõigist vaatajatest.
Õppematerjalide poole osas oleme veendunud, et tegelikult video üksi on vaid pool rehkendust. Siin tulevad mängu täiendavad kihid. Selleks, et paremini videotest õppimist toetada, oleks mõistlik teha nad interaktiivseks ehk jagada video osadeks ning lisada sinna vahele interaktiivsed küsimused, mis kinnistavad ja annavad õppijale kohest tagasisidet. Ka see kiht on meil täitsa töös, täpsemalt on Kristo oma teise meeskonnaga loonud Mastery nimelise rakenduse, mis just seda võimaldab. Mida täpselt kujutab endast interaktiivne video ja kuidas selle loomine käib, kirjutasime siin.
Aga ka interaktiivsed videod ei asenda tegelikult õpetaja tööd. Vähemalt ei peaks seda tegema. Oleme küll kuulnud õpetajatelt ütlemist: “Te räägite minu jutu ära, ma ei teagi, mis tunnis edasi teha!” Siin olekski vaja õppeprotsessi ümbermõtestamist. Interaktiivsed videod sobiksid hästi näiteks selleks, et õpilane teeb teema põhimõisted iseseisvalt (kodus või iseseisva õppe päeval) selgeks ning tunni aega kasutatakse selleks, milleks on mõttekas klassi kokku tulla – arutelud, rühmatööd, katsed, õppekäigud. Õpetaja saab astuda tahvli eest õpilase kõrvale, ta ei pea enam tegelema sisu edastamisega, vaid saab pühenduda õpilaste toetamisele. Sellise ägeda tunnikogemuse disainimine võib muidugi olla päris ajamahukas. Ka siin saaksid tegelikult õppesisu loojad tulla õpetajale vastu appi ning luua tunnikavu ja -komplekte. See oleks siis veel üks kiht selles õppematerjalide veerus.
Neid täiendavaid kihte ei pea tegema Videoõps. Näiteks füüsikas ja matemaatikas on meie videod juba praegu planeeritud osana terviklahendusest. Füüsika puhul oleme disaininud videod nii, et need klapiksid kokku Praktikali ökosüsteemiga. Õpilase jaoks võiks siis kogemus välja näha näiteks nii, et ta tutvub teema põhimõistetega videote teel ja saab tunnis seda kõike Praktikali katsekomplektide abil järgi proovida.
Selleks, et meie videoid saaks võimalikult mugavalt teiste õppematerjalide osana kasutada, oleme andnud neile CC-BY autoriõiguste litsentsi. See võimaldab meie loodut vabalt jagada, muuta ja taaskasutada isegi ärilistel eesmärkidel, piisab vaid meile viitamisest.
Võib ju küsida, miks me üldse videotega jändame, tulevik on interaktiivsus, suurandmed, personaliseeritud õpiteed jne. Head sisu ei tohiks tegelikult alahinnata, ka personaalsed õpiteed vajavad head sisu. Ilma sisuta ei tee ka parim algoritm midagi ära. Kui interaktiivsete küsimuste vahel on kuiv õpikutekst või monotoonne tahvlivideo, siis tõenäoliselt ei ole õppijad nende abil motiveeritud iseseisvalt õppina ega saa ka nii hästi õpitavast aru. Proovime seda väidet tulevikus ka tõestada, mõju uurimisest kirjutame kunagi eraldi.
Kas sina kasutad Videoõpsi videoid õppematerjalina koolis või oled hoopis vabakuulaja? Mida sa Videoõpsi tegemistest veel kuulda tahaksid? Jaga oma mõtteid kommentaarides!