Videoõpsi videod on mõeldud ühest küljest kasutamiseks koolis toimuva formaalõppe raames, aga teisalt ka individuaalseks eneseharimiseks. Sellest, kuidas õpetaja võiks videoid õppetöös kasutada, oleme kirjutanud siin. Kuid samamoodi oleme mõelnud individuaalsele õppijale. Kuidas tema elu mugavamaks teha? Siit postitusest leiad 7 nippi, kuidas oleme mõelnud oma videote kasutajasõbralikkuse peale.
1. Pisipilt äratab huvi, pealkiri aitab otsida
Kes on Videoõpsi videotega tuttav, on kindlasti märganud, et videol oleks justkui kaks pealkirja. Video pisipildil (ingl thumbnail) on tavaliselt mingi küsimus, aga pealkirjaks on enamasti mõni mõiste või teema nimetus. See on täiesti taotluslik.
Pisipildi mõte on äratada video vastu huvi ja tuua vaatama ka neid, kes võib-olla lihtsalt Youtube’is ringi surfavad. See on esimene, millele vaataja pilk Youtube’i lehel meie videole ettenähtud kastikeses koondub. Küsimus “Miks tundub nagu suubuks tee jõkke?” ja kõrval olev mõistatuslik pilt koos Jüri-Mikuga on ilmselt köitvam kui pealkiri “Valguse murdumine”. Pisipildil olev küsimus on küll alati video sisuga kuidagi seotud, aga ei pruugi olla video keskne teema.
Näiteks meie keskkonnavideote sarja videol “Toiduahel ja aineringe” on pisipildil hoopis küsimus “Miks ei tohiks veiseliha süüa?” Me ei kavatsenudki selle videoga anda ammendavat vastust debatile veganite ja karnivooride vahel. Küll aga oli videos juttu sellest, et mida kõrgemale ökoloogilises püramiidis jõuame, seda rohkem vajab elusolend toitu. Seetõttu kulub puhtalt matemaatiliselt veisekasvatusele rohkem ressurssi kui taimekasvatusele. Samuti tõime välja, et toiduahelas kuhjuvad toksiinid iga järgmise sammuga ning seetõttu on lihas rohkem saasteaineid. Niisiis andsime küsimusele “Miks ei tohiks veiseliha süüa” vastuse, kuigi ainult ökoloogia vaatenurgast.
Pealkirjas olev tekst on aga see, mis jõuab otsingumootorisse. See ei pea olema pilku köitev, aga võiks olla selline, mida õpetaja või õpilane õppematerjale otsides otsingumootorisse kirjutab. Näiteks on tõenäoline, et valguse murdumise teemat otsitaksegi märksõnaga “valguse murdumine”. Seepärast ei oleks siin mõistlik pealkirjaga originaalitseda, vaid kõige paremini sobib terminit sisaldav pealkiri.
2. Navigeerimisel aitab sisukord
Video üheks puuduseks võrreldes tekstipõhiste materjalidega on see, et tekstist on kergem infot üles otsida. Video puhul on siiski võimalik navigeerimist hõlbustada.
Näiteks on Youtube’is olemas võimalus koostada videole sisukord. Selleks tuleb kirjutada video kirjeldusse lõikude alguspunktid sekundites ja nende taha lõikude pealkirjad. Youtube jagab seepeale video kerimisriba pealkirjastatud lõikudeks, mille peale klõpsates saab kohe soovitud teema peale hüpata.
Näiteks kui video on süsivesikute teemal, aga õpilane otsib infot just polüsahhariidide kohta, ei pea ta kogu videot läbi vaatama, vaid saab kohe soovitud info kätte.
3. Videod kursuste kaupa esitusloenditesse
Aja jooksul on Videoõpsi kanalile kogunenud päris palju videoid. Enamik neist on osa mingist riikliku õppekava kursusest, aga me laeme neid üles läbisegi, nii nagu nad parasjagu valmivad. Kuidas neis orienteeruda? Kuidas aru saada, mis järjestuses neid vaadata?
Selleks koondame alati ühe kursuse videod esitusloendisse (ingl playlist). Sisuliselt on ühte kursust kattev videote esitusloend nagu videoõpik.
Järjekorra tähistamiseks on igal videol ka järjekorranumber. Muidugi on see järjekord vaid soovituslik, iga õpetaja ja individuaalne õppija saab õppida mis tahes järjekorras.
4. Subtiitrid nõuavad aega, aga on paljudele kasuks
Kuigi korralike eestikeelsete subtiitrite loomine on ajamahukas, on mitmeid põhjuseid, miks videole lisada subtiitrid.
Esiteks, meie vaatajate hulgas võib olla vaegkuuljaid, kellele subtiitrid on video jälgimisel hädavajalikuks abiks.
Samas on ka palju inimesi, kel ongi harjumus vaadata telefonis videoid ilma hääleta – subtiitrid on abiks ka neile.
Ja viimaks on küllalt palju neid õppijaid, kellele eesti keel ei ole emakeel. Kuna videos on mõnikord kiire ja infotihe kõne, siis on neile subtiitrid sageli päästerõngas, mis aitab videot paremini jälgida ja ka keelt õppida.
Subtiitrite tegemiseks on Youtube’is väga mugav rakendus, mille leiab video muutmise vaatest.
5. Video kirjeldusest leiab ka muid metaandmeid
Video kirjeldus on üks koht, kuhu harva vaadatakse, kuigi võiks rohkem. Meie puhul saab sealt näiteks teada, milliseid mõisteid see video täpsemalt käsitleb. Mõnikord ei anna video pealkiri piisavalt infot, siis pöörduge kirjeldusse.
Samuti on seal kirjas, kes on video sisu loonud. Võite üle kontrollida, kas tegemist on teie meelest piisavalt tasemel aineekspertidega. Või siis vaadata, kes need ilusad inimesed on, kes kaamera ees üles astuvad. Võite otsida, mille põnevaga nad veel tegelevad.
Ja muidugi on seal kirjas ka info selle kohta, kui oleme kasutanud Creative Commons litsentsiga materjale. Kui sa veel ei teadnud, siis oleme oma videotele omistanud CC-BY autoriõiguste litsentsi, et õpetajad ja teised õppesisu loojad saaksid meie loodud videoid vabalt taaskasutada (piisab ainult viitest meile).
6. Video esituskiiruse muutmine
Olgem ausad, see ei ole Videoõpsi meeskonna looming, vaid kõigi Youtube’i videotega kaasnev funktsionaalsus. Aga kasutame võimalust juhtida nii õppijate kui õpetajate tähelepanu, et Youtube’i video tempot on võimalik sättida vastavalt vajadusele aeglasemaks või kiiremaks. Esmakordsel õppimisel võib olla kasulik panna tempo pisut aeglasemaks või panna video vahepeal pausile, et jõuaksid kõike jälgida. Kui oled aga videot juba mõned korrad vaadanud ja tahad ainult meelde tuletada, ei ole patt kasutada ka kiirendust.
7. Telli kanalit ja löö kaasa kommentaariumis
Ka see pole meie enda väljamõeldis, vaid soovitus kasutada Youtube’i võimalusi. Tahad teada saada, kui uus õppematerjal tuleb avalikuks? Kui oled õpetaja, äkki on sul just seda materjali järgmises tunnis hea kasutada. Kui oled õppija, äkki just see materjal aitab sul järgmiseks kontrolltööks valmistuda. Siis vajuta nuppu “Telli” ja kella märgikest, saad iga kord teavituse, kui uus video välja tulnud. Lisaks võid meid jälgida näiteks Facebookis, sest uue video postitame ka sinna.
Youtube’is on ka võimalik videoga suhestuda läbi kommentaaride. Saad küsida, kui midagi jäi ebaselgeks, avaldada arvamust video kohta, täiendada ja täpsustada video sisu. Sellest on kasu ka õppimisel – küsimusi formuleerides saad täpsemini aru, mida sa veel ei oska, teema kohta täpsustusi tehes saad ise juurde uurida ning enda ja teiste teadmisi laiendada.
Kas sina vaatad meie videoid individuaalseks õppimiseks? Või plaanid ise harivaid videoid luua? Milliseid nippe oled sina juba kasutanud? Millised olid sinu jaoks uued ja kasulikud? Milliseid võiks siia nimekirja veel lisada? Kas on mõni nipp, mida meile soovitaksid, et videod saaksid veel kasutajasõbralikumaks? Jaga meiega oma mõtteid kommentaarides.