Kõige esimene asi, mida me Videoõpsiga tegime, oli protsesside kaardistamine. Ühesõnaga, lõime mõnes aines näidisvideod ja tegime sellega läbi kogu video tootmise teekonna algusest lõpuni. Kui palju aega iga etapp võtab? Mis ressursse vaja on? Mis oleks mõistlik tööjaotus? Need olid küsimused, millele me vastuseid otsisime. Kui sa oled mõelnud, et võiks proovida isegi selliseid videoid teha, siis siit artiklist saad teada, mis sind ees ootab!
See kirjeldus kehtib nn rääkiva pea videote puhul. Vlogilikemate videote puhul (nt tuumajaama video), kus läheme stuudiost välja, on tööprotsess pisut teine.
Laias laastus võib tööprotsessi jagada neljaks etapiks:
-
- Stsenaariumide kirjutamine
- Filmimine
- Järeltöötlus
- Levitamine
Vaatame lähemalt, mida iga etapi juures silmas pidada.
Stsenaariumide kirjutamine
Kõik algab stsenaariumi kirjutamisest. See on kõige tähtsam etapp. Miks? Sest siin saab kõike veel muuta. Kui asi on ära filmitud, siis on muutmine juba palju tüütum (kes see viitsib hakata uuesti filmima?). Veel keerulisem on siis, kui video on Youtube’is avalikustatud. Kui selles blogiartiklis võin ma käia kasvõi tuhat korda komasid muutmas, siis Youtube ei luba sama lingi all video uut versiooni üles laadida. 🙁
Niisiis, kui me avastame pärast video avalikustamist, et kuskile jäi sisse kirjaviga või animatsioonis on midagi eksitavat, siis parandamiseks tuleb avalikustada täiesti uus video. See tähendab kõikide seniste vaatamiste ja kommentaaride kaotust, millest on kahju. Samuti levib uus versioon märksa vaevalisemalt, sest kõik esimeste tundide ja päevadega saadud stardihoog läks kaduma. Meil on seda juba mitu korda juhtunud ja ütleme nii, et ei ole hea tunne.
Seetõttu tuleb ette mõelda. Mõelda sellele, mis toimub järgnevates etappides. Näiteks kui on plaan videos teha mingi katse või mässata rekvisiitidega, siis tuleb läbi mõelda, kuidas see videos jääb, milliseid vahendeid on vaja (kas neid ikka õnnestub saada?) ja nii edasi. Või kui on plaan toetada juttu animatsioonidega, tuleb läbi mõelda, mida ja kuidas animatsioonis kuvatakse ning mida täpselt samal ajal räägitakse. Muidu võib alles järeltöötluses välja tulla, et sealt, kuhu tahtsid panna kümne elemendi ja mõiste definitsioonidega põhjaliku animatsiooni, paneb rääkiv pea viuhti 3 sekundiga läbi ja läheb juba järgmise mõtte juurde. Sellise vilksatava animatsiooni väärtus õppija jaoks on null.
Üks näide, kus me seda kõige paremini läbi ei mõelnud: https://youtu.be/8u6fkc8xn-M?t=310
Kuna me loome ikkagi õppematerjale, siis oleks tore, kui videos ei oleks piinlikke faktivigu või mõttetult keerulisi seletusi. Alati on hea mõte võtta kõrvalt teine pilk. Nimetame seda siis retsensendiks või kontroll-lugejaks, vahet pole. Oluline on, et keegi teine aineekspert aitaks märgata vigu ja pakkuda paremaid lahendusi. Jällegi – kuna hilisemates faasides on muudatuste tegemine keeruline, ei piisa sellest, et retsensent vaatab üle video lõppversiooni. Seepärast kaasamegi ta juba stsenaariumide kirjutamise etapis.
Kes üldse stsenaariumeid kirjutab? Oleme kasutanud laias laastus kahte mudelit:
1. stsenarist, kes ei ole aineekspert, aga loeb end teemasse sisse + aineeksperdist retsensent
2. aineeksperdist stsenarist + konsultant/režissöör + aineeksperdist retsensent
Mõlemal on oma head ja vead, aga igatahes läheb mõlemal juhul kokku enam kui 10 inimtöötundi ühe 10 minutise video stsenaariumi peale.
Stsenaariumi kirjutamisel on muidugi veel palju nüansse, millest on plaanis kirjutada eraldi artikkel. Aga nüüd järgmise etapi juurde!
Filmimine
Filmimine on võrreldes stsenaariumi kirjutamise ja järeltöötlusega kõige lihtsam ja kiirem osa. Omajagu aega läheb filmimisel asjade valmisseadmisele, mistõttu üritame ajalise efektiivsuse mõttes tavaliselt kaks-kolm videot ühe soojaga purki saada.
Mida seal siis nii väga ette valmistada on? Kui alustasime, filmisime Viimsi Gümnaasiumis (aitäh neile toetuse eest!). See aga tähendas, et pidime iga kord mööbeldama, valguse paika seadma jne. Nüüd on meil juba mõnda aega oma stuudio, mis teeb selle protsessi pisut kiiremaks. Laua, kaamera ja valgustite asukohad on täpselt märgitud, nii et isegi kui käime tehnikaga mõnikord väljas, siis on kerge need pärast uuesti paika saada. Mõnikord piisabki sellest, kui valgustid ja kaamera sisse lülitada, maha istuda ning läks!
Meeleolupilt meie stuudiost. Autor: Ott Maidre
Filmimine näeb tavaliselt välja nii: esineja kaamera ees, Martin kaamera taga pilti ja heli kontrollimas, Kristo stsenaariumiga kõrval jälgimas. Hädapärast saaks seda teha ka üksi või kaksi, aga siis on suurem oht, et lipsab sisse mõni viga. Sageli on meil ka videosse planeeritud, et kaadri tagant antakse midagi või teeb keegi kõrvalrolli, nii et koostöös on parem!
Kaamera ees on meil pisike suflöör ehk inglise keeles teleprompter. See on pisike kaasaskantav karbike, mille sisse paned oma telefoni, kus äpis jookseb peegelpildis stsenaariumi tekst. Esineja vaatab kaamerasse ja saab samal ajal klaasi peegeldusest lugeda teksti. Kuidas prompter täpselt töötab, saad teada meie valgusõpetuse videost:
https://youtu.be/Hx2IlANgs3o?t=290
Filmides loodame, et eelmises etapis on tehtud head tööd ja kõik sisulised vead välistatud, sest kui järgmises etapis – järeltöötluses – selgub, et kuskilt on heli puudu või on mingi fakt valesti läinud, siis on… #*$€$£€ew$£€… ehk jama. Kui tahta ainult üks jupp ära muuta, võib ette tulla, et esinejal on järgmisel võttepäeval juba hoopis teistsugune soeng või jume. See jääb video peal üsna tobe (ühte vahvat näidet võid vaadata siit). Rääkimata sellest, et kes viitsib ühe faktivea pärast kohale sõita ja kogu tralli uuesti teha?
Mida uus võttepäev tähendaks? Ühe video filmimisele kulub ettevalmistustega koos keskeltläbi 2 tundi, inimesi on rakkes 3, seega 6 täiendavat inimtöötundi.
Järeltöötlus
Kui videod on valmis, jõuavad need montaažilauale. Kui video on linti loetud õiges järjestuses, on kokkulõikamine väga lihtne töölõik. Tuleb lihtsalt untsu läinud jupid vahelt ära lõigata ja ongi korras. Stuudios filmitud kaadrite puhul ei võta eriti palju aega ka heli- ja värvitöötlus.
See, mis teeb järeltöötlusest kõige ajamahukama etapi, on animatsioonide ja muu graafikaga mässamine. Animatsioonid on Videoõpsi videote puhul väga oluline komponent, ilma milleta ei saa. Ühest küljest aitavad need õpilasel aru saada, kuidas mingi abstraktne füüsikaline protsess toimib, mis toimub raku sees või kus mingid ajaloosündmused maakaardil aset leidsid. Kirjanduses aitavad animatsioonid nähtavaks teha mõnda kirjandusteose tõlgendust. Teisalt muudavad animatsioonid videod visuaalselt vaheldusrikkaks – lihtsalt 10 minutit inimest rääkimas kuulata ei oleks eriti atraktiivne.
Järeltöötluse alla käib ka subtiitrite lisamine. Seda teeme Youtube’i enda subtiitrite loomise rakenduses, mis on selleks otstarbeks üsna mugav. Alguses mõtlesime, et meil on ju stsenaarium sõna-sõnalt olemas, peaks olema lihtne tekstilõike sinna sisse kopeerida. See ei osutunud eriti produktiivseks teeks. Palju paremini sujus töö siis, kui hakkasime kuulamise järgi subtiitreid kirjutama. Selleks on mõistlik panna video poolele kiirusele ja kasutada klaviatuuril otseteed Shift+Space (sellega saab subtiitrite rakenduses video pausile panna). Kiiruse huvides soovitame kirjutada kõik tekstikastid valmis ja lõpus lohistada nad rakenduses oleval montaažiribal täpselt paika.
Youtube’i subtiitrite lisamise rakendus.
Pärast video esimese versiooni renderdamist saadame selle meeskonnale laiali kommenteerimiseks. Sisueksperdi ja retsensendi ülesanne on jälgida, et tekstid ja animatsioonid oleksid sisuliselt korrektsed, režissöör vaatab, et video toetaks võimalikult hästi õppimist ning oleks huvitav vaadata. Oma tähelepanekud kirjutame üles koos sekunditega ning kirjeldame võimalikult täpselt, mida selles kohas tuleks teisiti teha. Seejärel järgneb paranduste sisseviimine ja uus tagasisidering. Kõik vead tuleks siin etapis kinni püüda, sest pärast video avalikustamist on muudatuste tegemine valuline.
Tavaliselt rohkem kui kolm tagasisideringi siiski vaja ei lähe. Lõpuks laeme faili Youtube’i ja video läheb avalikuks.
Järeltöötluse peale kokku läheb ka vähemalt 10 inimtöötundi 10 minutise video kohta, aga pigem rohkem (mõne peale on läinud isegi 30). See sõltub täiesti sellest, kui palju ja millise keerukusega animatsioone lisada.
Levitamine
Kui video on üleval, siis mis seal enam? Tegelikult tuleb siin veel omajagu tööd teha, et video jõuaks rohkemate õpetajate ja õpilasteni ning et seda oleks ka mugav kasutada. Täpsemalt on vaja lisada videole pisipilt, koostada sisukord, panna kokku metaandmed ning jagada videot erinevates kanalites.
Kes on Videoõpsi videotega tuttav, on kindlasti märganud, et videol oleks justkui kaks pealkirja. Video pisipildil (ingl thumbnail) on tavaliselt mingi küsimus, aga pealkirjaks on enamasti mõni mõiste või teema nimetus. See on täiesti taotluslik. Pisipilt aitab tõmmata tähelepanu miljonite videote hulgas ja on videole nagu kena pakend. Pealkirjas peavad olema aga need märksõnad, mille järgi õpetaja või õpilane otsingumootorist vastava teema õppematerjali otsiks.
Pisipilt ja video pealkiri ei peagi kokku langema, neil on erinev funktsioon.
Selleks, et videot oleks mugav õppetöös kasutada, lisame sisukorra, samuti muud metaandmed (video lühikirjeldus, olulisemad käsitletavad mõisted, autorid jne). Lähemalt kirjutame selle kohta siin.
Sisukord video kirjelduses
Peale Youtube’is avalikustamise jagame videot alati ka oma Facebooki lehel, mõnikord ka haridusteemalistes FB gruppides. Kui Youtube’i tellijate hulgas on meil ülekaalus pigem noored, siis Facebooki leht on rohkem õpetajatele info jagamiseks. Samuti paneme video lingi koos kirjeldusega alati ka E-koolikoti keskkonda, mis *peaks* olema keskne värav, kust õpetajad õppevara otsivad.
Levitamise osas on meil muidugi kõvasti arenguruumi. Instagramiga pole viitsinud väga tegeleda 🙂 ja noh, TikTokki ei kasuta seepärast, et keegi meist ei taha endale telefoni sellist turvariski tõmmata.
Kui kõik levitamise tegevused kokku võtta, siis kulub neile tunnike.
Kui palju aega kokku läheb?
Mis me siis kokku saame? Alla 25 tunni ei saa kindlasti hakkama, pigem jääb video tootmisele kuluv aeg 30-50 inimtöötunni juurde. Vajus karp lahti? Küsid, kuidas see võimalik on? See on muidugi siis, kui teha nii nagu Videoõps.
Kui jätta ära faktikontroll, subtiitrite tegemine, levitamine, saab kohe natuke aega kokku hoida. Aga ehk on neid siiski vaja?
Ajavõitu annab ka see, kui sisulooja on samal ajal esineja ja teeb ka järeltöötlust. Kristol kulub oma ajaloovideotele pisut vähem aega, kuna rutiinid on sisse töötatud ja pole vaja kellegagi kooskõlastada. Aga noh, ega need Powerpointiga tehtud animatsioonid ülemäära professionaalsed välja ei näe… 🙂
Muidugi saaks animatsioonid üldse ära jätta! Rääkiv pea ei pea ka rääkima stuudios! Igaühel on taskus telefon, võid võtta välja, rääkida kaamerasse jutu ära ja saad minutitega video valmis. Aga kui animatsioon aitab vaatajal paremini aru saada?
Üks kindel viis video tootmisaja vähendamiseks on lühema video tegemine. Ka uuringud soovitavad lühemaid videoid. See kõlab lihtsalt, aga tegelikkuses on kõik meile sisu loonud inimesed astunud ikka selle reha otsa, et kukuvad liiga pikalt heietama. Ja pärast on jube raske oma kirjutatud teksti kärpida.
Tegelikult peaks ju õppematerjali testima ka tulevaste kasutajate peal. Videoga oleks see muidugi ekstra raske, sest kui on päriselt vaja midagi ümber teha, siis see ei pruugi tähendada ainult kirjavea parandamist, vaid kogu video ülesehituse muutmist ja uuesti filmimist. See tähendaks siis topelt ajakulu (lisaks testimisele kuluvale ajale). Seepärast on Videoõps pidanud mõistlikuks jätta see faas välja ja loota selle peale, et sisueksperdid suudavad panna kokku piisavalt hea stsenaariumi, mis hiljem videona kenasti toimib.
Kas see jutt ajas ise videote tegemise tuju ära? Või andis hoopis indu juurde? Jaga oma mõtteid ja küsimusi meiega kommentaarides.
Tuleb välja, et me töötame isegi efektiivselt ja kiiresti. Üks maailma populaarsemaid hariduslikke Youtube’i kanaleid Kurzgesagt – in a nutshell kulutab ühele videole ca 1200 töötundi. Neil on terve animaatorite armee – luksus, millest me võime ainult unistada. Ka nende tööprotsess on natuke erinev, vaata siit: https://www.youtube.com/watch?v=uFk0mgljtns